Puuviljalett

Hei, pole nüüd jälle mõnda aega kirjutanud, pole olnud tahtmist, sest viimase nädala olen veetnud vanaema juures ja ta on suutnud tuju nii alla viia, et ma parem ei hakka kirjutama, tumblr-ist piisab juba..
Ühesõnaga koolis on kõik okei, hinded normaalsed jne. Peale kooli siis bussi ootama ja koju.

Nii halb on see nähtamatuse tunne, ja ka see, et inimesed kellega kunagi sai koguaeg suhelda, koguaeg koos olla, kõike koos teha on nüüd lihtsalt kõige muuga hõivatud, uued sõbrad jne ja sa lihtsalt ei tule neile meelde..
Ei hakka meeleolusid kirja panema..
Täna siis hommikul jälle vara üles, bussi peale, Kikuga koos kooli ja siis tunnid, täna oli lihtne päev kaks viite lendas. Bussile minnes oli hea tuju, Sonda jõudes see kadus. Vanaema juurde jõudes siis otsustati kohe õiendama hakata, ja et miks mul on üldse vaja seda klaveri õppima minna, et ma niivõinii ei viitsi, oska, saa seda selgeks ja üldse miks ma pean seda Rakveres tegema..
 Nh ma ei tea, jutt läks jälle oma teed seega pole vaja rohkem..

                               

ilusate inimeste elu on kergem

usu mind!

ma näen seda iga päev kõrvalt.

kurb on, 

et kõrvalt.