See hetk, kui sa tahaksid nii väga kellelegi kirjutada, kui sa arvad, et sa raudselt segad teda. Nii siis sa lihtsalt istud ja vahid tumblris ja pinterestis pilte ja koguaeg ootad, et ta sulle kirjutaks.
Ja miks peab seal niipalju ilusaid pilte olema üldse?

Okei ja teine asi on see, et kui sa ei kirjuta talle ise siis te lihtsalt ei räägigi.
Ja ma nii vihkan seda, kui see kellega sa netis räägid on hoopis teistsugune päriselus, netis räägite kõigest, jumala äge jne, ja siis on päriselu, kus vaevu tere ütlete.

Ja haha, miks elu nii keeruline peab olema üldse, ma alles 14 ju -.-